Kevad toob muutuse elektrienergia tootmise ja tarbimise profiili. Börsihinna graafik on muutunud ning meenutab nüüd oma kujult parti. See tähendab, et hommikuti ja õhtuti on hinnad kõrged, kuid keskpäeval langevad need nulli lähedale või isegi miinusesse.
Lähenev suvi tähendab sagedasemaid negatiivseid elektrihindu. Tavatarbijale toob see kaasa meeldivalt väikesed arved. Päikeseparkide ja tuulikute omanikud peavad aga otsustama, kuidas toodangut kasumiga realiseerida.
Paraku on ilma akuta väiketootja sellises turuolukorras kaotaja rollis, kui ta ei suuda kogu toodetud elektrit ise ära tarbida. Euroopas esines 2025. aastal hinnanguliselt tuhandeid tunde, kus elektrihind oli nullilähedane või negatiivne ja see trend on jõudnud ka Eestisse.
Mis on negatiivne elektrihind ja miks see tekib
Negatiivne elektrihind tekib hetkel, kui elektrit toodetakse rohkem kui suudetakse ära tarbida. Taastuvenergia osakaal on suur ja uusi jaamu lisandub pidevalt. Kui päike paistab ja tuul puhub, aga tarbimine on madal, tekib võrgus ülejääk.
Mõistlik oleks ülejääk eksportida naabritele, kuid tavaliselt on ka nendel samal ajal piisavalt energiat ning ülejääki pole kuhugi panna. Negatiivne börsihind on märguanne, et elektrit pole turule juurde vaja. Turg on valmis maksma neile, kes on valmis elektrit tarbima.
Siinkohal tuleb tähele panna, et tulu teenimiseks peab negatiivne hind olema suurem kui lisanduvad võrgutasud ja maksud. Reaalselt teenitakse tarbimise eest alles siis, kui miinushind katab kõik kaasnevad kulud.
Kuidas see mõjutab päikesepargi omanikku
Ilma akuta päikesepark seisab valiku ees, kas maksta võrku andmise eest peale või lülitada jaam üldse välja. Mõlemal juhul jääb potentsiaalne tulu teenimata ja investeeringu tasuvusaeg pikeneb. Ilma nutika juhtimiseta muutub päikesepark suvel hoopis kulukohaks.
Eraldi tuleb vaadata toetusega jaamu, mille puhul on üldiselt mõistlik võrku anda ka nullhinnaga. Ilma toetuseta jaamade puhul on see piir umbes 20 €/MWh juures, olenevalt konkreetsest müügimarginaalist.
Nutikas lahendus muudab miinuse kasumiks
Lahendus peitub energia juhtimises ja salvestuses. Soleroni juhtimine muudab passiivse jaama aktiivseks tuluallikaks. Toimimispõhimõte arvestab turureegleid ning tegutseb vastavalt neile.
Sel hetkel kui turul on negatiivne hind, laeb süsteem automaatselt akud jaamas toodetud elektrist täis. Kui börsihind on sügaval miinuses, siis tasub tootmine peatada ja laadida energiat hoopis võrgust. Hiljem kui elektrihind on jälle kõrge, müüakse salvestatud energia kasumiga maha.
Soleroni juhtimistarkvara teeb neid otsuseid tehisintellekti mudelitel põhinevate algoritmidega. Süsteem analüüsib reaalajas turuandmeid ja prognoose. Akud osalevad pidevalt ka sagedusreservide turul. Kui süsteemis tekib puudus, saab elektrit müüa kasumiga reguleerimisteenuse osutamisel.
Reaalne rahaline näide
Vaatame arvutust 100 kW päikesepargi näitel. Oletame, et turul on negatiivne hind miinus 50 €/MWh. Ilma akuta päikesepark lülitab end välja ja tulu on null.
Nutikas lahendus teeb aga optimeerimise otsuse. Süsteem salvestab jaama toodangu akusse või ostab vajadusel võrgust elektrit juurde. Mõned tunnid hiljem tõuseb hind 150 €/MWh tasemele. Süsteem müüb salvestatud energia võrku ja teenib tulu. Samal ajal teenis ilma akuta jaam sisselülitatuna hoopis kahjumit.
Aasta algusest jõustunud uus seadus kaotas ka võrgutasude topeltmaksustamise, mis muudab mudeli veelgi kasumlikumaks.
Kokkuvõte: muuda passiivne jaam tuluallikaks
Negatiivsed elektrihinnad ei pea tähendama päikesepargi omaniku jaoks rahalist kaotust. Õige tehnoloogiaga on see hoopis võimalus teenida tulu ka siis, kui turuhinnad langevad alla nulli. Kui soovid aru saada, kuidas Sinu ettevõte võiks negatiivsetest hindadest kasu lõigata, tasub vaadata oma energiasüsteemi tervikuna – tootmine, tarbimine ja salvestus koos.
Kui on tekkinud küsimusi, et kas Sinu ettevõttes on nutikas juhtimine teostatav, siis võta meiega ühendust ja leiame koos toimiva lahenduse.
