Käesolev aasta tõi elektriturule olulisi muutusi ning ettevõtte juhi jaoks on kulude planeerimine muutunud keerulisemaks kui kunagi varem. Alates 2026. aasta algusest lisandusid Eesti tarbijate elektriarvetele uued tasud, mis tõstavad lõpphinda. Riigi kehtestatud varustuskindluse tasu ulatub 0,758 sendini iga tarbitud kilovatt-tunni kohta ning Euroopa sagedusalaga liitumisest tulenev tasakaalustamisvõimsuse tasu lisab veel 0,373 senti (kehtib nii võrku müügi kui võrgust ostmise korral). Need numbrid teevad lõpphinna kujunemise varasemast palju mitmekihilisemaks.
Aasta esimesed kuud näitasid ilmekalt tugevat elektrihinna volatiilsust ning sellises olukorras tundub kõige loogilisem samm olevat valida fikseeritud elektripakett. Reaalsus aga näitab majanduslikus plaanis hoopis teist pilti. Küsimus on selles, et kas käsitleda fikseeritud hinnaga paketti kui kindlustuspoliisi ja palju tarbija selle eest on nõus maksma.
Kas fikseeritud elektripakett pakub tõelist turvalisust?
Elektrimüüjad prognoosivad turgu ja hindavad riske ning arvestavad nende jaoks ebasoodsa stsenaariumiga, kus elektri börsihind on vähese taastuvenergia tootmisega perioodil kõrge väga ning lisavad fikseeritud pakettidesse kopsaka riskimarginaali. Ettevõtte juhi ülesanne on tagada, et tootmise sisendiks olevad kulud on prognoositavad ja selleks ollakse valmis ostma kindlustuspoliis, millega makstakse kinni energiamüüjate maandamata riskid. Pikaajaline leping lukustab küll elektrihinna, kuid see ei paku absoluutselt mingit kaitset eelpool mainitud uute riiklike lisatasude kasvu eest. Need tasud rakenduvad eranditult igale võrgust ostetud ühikule. Samuti jääb ettevõte ilma võimalusest säästa raha sagedaste nullhindade ja negatiivsete hindade perioodidel. Fikseeritud hinnaga paketi valik võib anda meelerahu, et ettenägematute kõrgete hindade korral on kulud kontrolli all, kuid tegelikkuses on valdavalt Nord Pool hinnatase soodsam ja aasta tulemust kokku võttes on suure tõenäosusega osutunud fikseeritud paketiga elektriost kulukam.
Peamised põhjused pikaajalise lepingu kahjuks:
- Kallis riskimarginaal katab energiatootja riske ettevõtte eelarve arvelt.
- Uued lisatasud muudavad iga võrgust võetud ühiku automaatselt kallimaks.
- Ettevõte ei saa kasu järjest sagenevatest 0 lähedase hinnaga tundidest.
Päikesejaamale ja akupargile panustamine annab kontrolli tagasi
Tõelise kontrolli saavutamiseks tuleb vaadata paberil sõlmitud lepingutest kaugemale. Kohaliku energiatootmise rajamine on muutunud edumeelsete ettevõtete jaoks strateegiliseks vundamendiks. Investeering päikese- ja akupargile pakub lahendust, kus ettevõtte enda toodetud elekter on täielikult vabastatud uutest riiklikest lisatasudest. See on ettevõtte kaalutletud otsus kulude optimeerimisel ja turueelise saavutamisel.
Paljude jaoks võib päikesejaama rajamine tunduda liiga suure alginvesteeringuna ja investeeringu tootlikkus on ebaselge. Tegelikult on päikesejaamade ehitamine muutunud märksa soodsamaks ning päikesepaneele on mõistlik paigaldada ka hoonete seinale ja need ei pea olema suunatud otse lõunasse. Õigesti dimensioneeritud süsteemi puhul katab igakuine sääst finantseerimiskulud reeglina väga kiiresti ning vaba rahavoo genereerimine algab sisuliselt kohe.
Numbriline näide: miks tark süsteem võidab
Toome näite keskmise suurusega tootmisettevõtte põhjal, mille päevane tarbimine on suurusjärgus 500 kWh.
- Fikseeritud leping (hind 15 senti/kWh): Ettevõte maksab kuus keskmiselt 2250 eurot, millele lisanduvad võrgutasud ja uued 2026. Jõustunud riigi kehtestatud lisatasud. Kulu on prognoositav, kuid alati turu keskmisest kõrgem.
- Negatiivne hind elektribörsil (<0 senti/kWh): Kui börsihind langeb miinusesse, maksab fikseeritud lepinguga ettevõte ikka 15 senti. Nutikas ettevõte laeb samal ajal oma akud täis ja saab tarbimise eest vahel sagedusreservide turul isegi peale makstud.
- Tipuhind (30 senti/kWh): Fikseeritud lepinguga ettevõte “säästab” hetkeliselt, kuid on selle kindlustuse eest juba ette maksnud. Tark süsteem lülitub sel ajal akutoitele ja väldib võrgust ostmist täielikult.
Tark energiasalvestus optimeerib kulusid aastaringselt. Talvekuudel on võimalik akusid laadida soodsate öiste börsihindadega ning tarbida akusse salvestatud energiat päevaste hinnatippude ajal. See aitab siluda tarbimistippe ja vähendada otseselt igakuiseid ampritasusid. Samuti parandab see ettevõttesisest pinge kvaliteeti ja võialdab kontrollida reaktiivenergia tarbimist ning kaitseb tehast võrgu ülekoormuse eest.
Kuidas eelarvestada tulevikku
Ebastabiilne geopoliitiline olukord toob kaasa palju määramatust. Teadaolevalt kaetakse meie hinnapiirkonnas tipukoormused gaasijaamade käivitamisega, mis mõjutavad marginaalhinnastamise põhimõttest tulenevalt Nord Pool hinnataset. Fikseeritud paketi valimine ja elektri ostuhinna pikaajaline lukustamine on vaid ajutine plaaster struktuursele probleemile. Palju mõistlikum on suunata elektrimüüjatele makstav kõrge riskimarginaal ettevõtte enda infrastruktuuri arendamisse. Oma ettevõtte tarbimisvajaduse tagamiseks päikesejaama või tuuliku rajamine ja optimaalse salvestuse lisamine tasub volatiivsete elektrihindade korral ära kiiremini kui kunagi varem. Soleron aitab kavandada ning ellu viia terviklikke energialahendusi püsikulude pikaajaliseks kontrolli alla saamiseks.
